Kodukontoris töötamine on viimase paari aastaga saanud paljude ettevõtete loomulikuks osaks. Mitmed tööandjad on oma inimestele toeks, et aidata neid vajadusel koduse kontorinurga üles seadmisega, ergonoomiliste toolide muretsemisega ja muude hüvedega, et muuta kodus töötamine tervislikuks. Hea kodukontori juurde käib kindlasti ka lauamonitor, mis silmi vähem väsitab ja töö produktiivsust tõstab. Samsungi tootekoolitaja Alari Pennar annab nõu, millist monitori osta ning mida peaks seadme omaduste juures tähele panema.
Monitori ostmiseks koju tuleks kõigepealt läbi mõelda, milleks seda kasutama hakatakse. Kas see on ainult kodukontoris päevatöö tegemiseks või soovib mõni pereliige õhtul selle taha istuda, et arvutimänge mängida? Kas monitoriga tehakse ka video- ja fototöötlust või on see pigem internetilehekülgede ja töötabelite jaoks mõeldud? Kui otstarbe osas on selgusele jõutud, siis tasub sellest lähtuvalt kaaluda allolevaid kõige olulisemaid omadusi.
Ekraani suurus
Poelettidel on monitore valikus väga erinevates suurustes alates 15 tollist ning lõpetades telerimõõtu 55-tolliste ekraanidega. Suured ja erikujulised monitorid on head abivahendid videomonteerijatele ning inimestele, kellel peab ekraanil korraga lahti olema palju aknaid. Kodukontorisse on enim soovitatud suurused 24" või 27".
"Kui arvestada, et inimene istub laua taga ja keskendub ekraanil meilivahetusele, internetile ja erinevatele tööprogrammidele, siis piisab 24-tollisest monitorist täiesti. Kui õhtuti on soov sealt ka meelelahutust tarbida, siis näiteks 27-tolline. Suuremate monitoride puhul võib laua taga istudes vaatamiskaugus juba liiga väikeseks jääda," selgitas Pennar.
Resolutsioon
Ekraani resolutsioon on tähtis, sest see näitab ära, kui terav on pilt. Mida suurem resolutsioon, seda rohkem on piksleid ekraanile mahutatud. Poodides saadaolevad valikud on enamasti Full HD kvaliteet ehk 1080p, QHD ehk 1440p ja 4K ehk 2160p. Kui väiksemal ekraanil sobib kontoritööks ka Full HD kvaliteet, siis näiteks 27" ekraanil võiks piksleid olla rohkem, et pilt piisavalt hea oleks.
"Liiga palju piksleid ühel pinnal ei anna märgatavat teravuse kasvu, aga liiga vähe küll. Ainult kodukontori tööks soovitan Samsungi M-seeria nutimonitore, mis on ühtlasi nutiteleri funktsiooniga ning suudavad kuvada suurepärast 4K pilti. Kui aga arvuti on piisavalt võimekas, et jooksutada 4K resolutsioonis mänge või on soov teha 4K videotöötlust, siis tuleks valida endale korralik 4K monitor, näiteks Odyssey seeria monitorid, mis on mõeldud nõudlikumale kasutajale," ütles Pennar.
Ekraani värskendussagedus
See on ekraani omadus, millega tarbijad kahetsusväärselt vähe arvestavad. Kui vanasti oli monitoride levinuim värskendussagedus 50-60 Hz, siis tänapäeval leiab poodidest ekraane, mille värskendussagedus küündib isegi 240 hertsini. Number tähendab, mitu korda suudab monitor sekundis pilti uuendada. Kiiremini värskeneva pildi puhul on ekraanil toimuv sujuv ja vähem silmi väsitav, mis tuleb eriti hästi esile näiteks sporti vaadates või tempokaid mänge mängides.
Ekraani reageerimisaeg
Seda tähistatakse millisekunditega ning tipptasemel monitoridel on see viidud ühe millisekundini, mis on väga hea tulemus. Reageerimisaeg näitab, kui palju kulub aega, et ekraanil värvid vahetuks ehk mis ajaga läheb must valgeks ja tagasi mustaks. See näitaja on oluline näiteks videotöötlejatele ja mänguritele.
Ekraani tüüp ja heledus
Hea monitor suudab selget ja tõetruud pilti kuvada igasuguses valguses. Kuna koduses interjööris on töölaud sageli paigutatud ruumi nii, et töötades oleks võimalik nautida aknast tulevat looduslikku valgust, siis tasub järele uurida ka ekraani võimekus.
"Võimalusel võiks valida OLED tehnoloogial põhineva ekraani, mis suudab kuvada 100% värvimahtu iga heleduse korral. Samsungi valikus on selliseks näiteks Odyssey G9 monitorid. Heledust mõõdetakse kandelates ruutmeetri kohta ning kodukontori tööks võiks see näitaja olla vähemalt 250 cd/m2, näiteks graafikaga töötamise puhuks 300 cm/m2," ütles Pennar.
Lisaks võiks vaadata, et ekraan oleks võimalik lülitada adaptiivse heleduse reguleerimise režiimile, nagu näiteks mobiiltelefonide ekraane juba ammu teha saab. Vähem silma kiirgavat valgust tähendab vähem kahjulikku sinist valgust.