Kõikvõimas totaaldominent

Kuus reisijat, kakskümmend üks päeva, kakskümmend viis linna, kolmkümmend kaheksa kraadi, nelikümmend kaheksa autot, miljon tähte.
Ça commence la, mes amis.
Jour un.
Madonnast alaraputatud hommikune Tallinn hõljub silme ees, veel viimane trotslik vanatädi, kes leiab rõõmu noorte torkimises, jääb selja taha kui istuda LV numbriga punasesse autosse. Kummaline, kuidas inimesi annab üksteise suhtes nii perfektsesse järjekorda reastada. Katie Melua, ei ole võimalik? Rigas pole vetse, Rigas teevad kujuvalvurid nalja, Rigas on kummalisi tööotsi, Rigas kaotatakse asju. Hüvasti, mu pruun tengelpung, näeme igavikumaal! Siin on teine Laura veel, siin on Priit ka. Siin möödub öö, algab päev.
Jour deux.
Kahe tunni viie minuti pikkusest lennust sai poolteist, gaas põhja. Kui kuus eestlast Orio minilennujaamast väljuvad, võib arvata, et varsti leiab nad sada meetrit eemal rohu peal pead murdmas, kus pool asub Milano, kus põhi, kus lõuna ja üleüldse, kus kurat me oleme? Hädast aitab välja parkla, sest kui juba kellegi juurde kurva näoga küsima minna, kus on kodu, siis keegi ikka kuuleb ja aitab. Itaalia siiski, mis siis, et umbkeelne. Poti ässale(loe:mina) järgneb ruutu emand(loe:subjekt P) liites nad esimeseks otsaks üksteisega kokku. Bergamos vigase Milano sildiga seistes kohtab häälekat vastukaja ning uudishimulikke põrneid(‘mida helli need hullud seal omaarust teevad?’) kuni teiselpool teed peatub marokk parlez-vous francais? Pidanud maha pika informatiivse loengu teemal ebaintelligentsed itaallased, parimad puhkuskohad ning hääletusmeetodid, viskab ta meid paarsada meetrit edasi, et sealt kohe jäätistjagava umbkeelse sibimehe peale saada, kes lisaks sellele jagab veel vetsupaberirulle ning auto survepesu saunameetodi Monza linnas. Sealjuures omab null infot ümbritseva maailma kohta ning viskab meid rõõmsalt kiirtee äärde maha, kus kõrval õige pea valge teenindusauto platsi võtab. Justjust, õigesti arvasti, umbkeelsed ikka kõik. Oodake siin ja ärge liigutage, on kõik mis selgeks saab ning Laura-nimeline vesi surutakse pihku.Olgu siis nii, kuulekad eestlased, nagu me oleme, kõrb keset Itaaliat kuni roosades tressides politsei tõttab appi oma üllameelse oleku ning pommimõõtu alkomeetriga tagaistmel. Tähelepanek: Milano slummis ei anna hääletada. Kindla pettumusega, et ilmselt valges Genova pinnal ei maandu, rändame G ja J nõuandel veidi keskelepoole, et juba järgneva viie minuti jooksul perfektset inglise keelt parleeriva võrkpalluri peale end mahutada. Auto number neli ja juttu jätkub kauemaks.
Genova on aga suur ja lai ning otsa ega äärt pole kuskil näha. Hädast aitab välja Fabrizzio. Hingelt tõeline londonlane, elab fotograaf-niisamameediamees Genova ääres oma ema, nelja korteri jagu mööbli ja hiiglasliku tseeerrtee ekraaniga, passiooniks roolis õllejoomine, suitsetamine, briti aktsendi matkimine, Orwelli tsiteerimine(Boss is the boss), aasta jagu tasuta kohvi sissekasseerimine ning võõraste matkajate majutamine. Kunagi oli ta must ja sajakilone, kunagi oli ta blond ja kahemeetrine, kunagi oli ta subjekt J keskkooliaegne sõber, aga nüüd igatahes meeter kuuskümmend nõtke käevibutusega žestikuleeriv mehike.
Jour trois.
Veel terve hommiku sõidutab ta nelja kotiinimest, kes pettunud oma kahe kaaslase reetlikkuses, kes end õhtul näole andmast keeldusid. Lubadusega õhtul helistada imbume keskväljaku poole ära, kus meid ründavad eelnimetatud kaks subjekti C ja K. Retsitud, väsinud, katki ja hüsteerilises naeruhoos selgub tõde kahe jalapaari kilomeetrite pikkuste retkede kohta kiirtee erinevates urruaukudes, pimedas, sopas ning jumalale lähemal. Ühistranspordi hüvedele järgneb põrgukuumus mägedes, poti ässale järgnemas taas ruutu emand ning juhuse puhul ronib mööda käänulist rada ka jalanelik ruutu ässa(loe:subjekt K) ja ruutu kuninga(loe: subjekt C) näol. Oleme omadega mäel. Otseses mõttes. Destinatsioon Ospedaletti läheneb P ja L-i puhul esihambutu jahimehe autolaadse masina abil ning edasi punases mašinas itaalia-prantsuse-inglise-vene segaputru pritsides midagi hoomata püüdes. Vähemalt jõuab kohale arusaam näiteks fakti kohta, et Diano Marina on bellabella. Tuleb hiljem kasuks. Suu kuivamisele visalt vastu võideldes saabub Savona ning Sanremosse põrutav õnnist puhkust andev Queenifänn, kes paljuks ei pea meid Ossi jahutava vahemere äärde ära visata. Puhtust, puhtust! Taamal naudib ruutu paar kiviranna mugavusi, ärtu poiss(loe:subjekt G) ning poti emand(loe:subjekt J) endiselt teadmata kadunud. “Totaalne rahulolu.”On kitarr, on tripbook, on piraadilaev, on muul ja teine muul, on kalamehed, keldrikakandiparadiis ja magamiseks on rannatoolid see ükskord, kui kogu komplekt lõpuks koos ja surmväsinuks kuulutatud on.