Kerttu vs 21. sajand?

Jouks!

Algselt oli mul plaan üle päeviti siia kirjutada, aga noh... 21. sajand on mulle kenasti üle andnud. (Y)
Nimelt otsustas mu arvuti kolmapäeval otsad anda, või õigemini, mitte arvuti, vaid netiühendus mu arvutis... See tähendas, et ma olin kuni laupäeva ( ehk siis tänaseni ) ilma igasuguse ühenduseta. Ideepoolest oli asi täitsa hea: ma hakkasin nimelt õppima :D ja lugesin, kirjutasin ja tegin oma puuduvaid töid.

See nädal oli tappev: kursuse lõpp, mis tähendas jooksmist, tööde parandamist ja järele tegemist... Mu magamistunnid on kuskile kaugustesse jäänud ja oi neid raskeid hommikuid... Pff... Kolmapäev, teisipäev ja natuke neljapäeva läksid nii, et ma käisin ja vabandasin ühe ja teise õpetaja ees... Psühholoogia lõputöö oli pehmelt öeldes kogu mu kolmapäeva õhtu. Samas, ei kurda tegelikult... Aga jah, kui elu natuke rahulikuma pöörde võtaks ja kaotatud uneajad tagasi tuleks, siis oleks kõik super.

Ma ilmselgelt olen hakanud arvutite vaenlaseks: teisipäeval ütles ÕE ruumis arvuti üles... Kolmapäeval läks minu arvuti... neljapäeval ma vältisin igasugust kokkupuudet igasuguste klaveritega ja reedel akvaariumis jooksis arvuti kokku päris mitu korda ning õhtul läks ema arvutis nett ära ja arvuti kiilus sada kaks korda kinni... Ma ei tea, ma mõjun liiga halvasti igasugustele arvutitele. :D

Laupäev möödus siis nii, et hommikul läksin emmega šoppama ja pärast seda siis tulin Siimoga koos enda juurde. Uskumatu: ta tegi mu arvuti 3 klikiga normaalseks, eksole... :| Ma suutsin selle toreda vidinaga neli päeva kakelda! Õudne! Siis vaatasime filmi "Ma olin siin", hmm, jah, MINUST on filmivaataja saanud... Viimane film, mida ma vaatasin oli vist "Detsembrikuumus" ja ka see oli Siimoga... pff.. Ma ei salli seda filmi vaatamist silmaotsaski: liiga mõttetu tegevus mu jaoks... Päriselt ka. Nüüd aga hakkas meeldima..Film oli tore. :)
Nii, siis ülejäänud tunnid möödusid niisama toredalt, lõpuks saatsin ta koju tagasi ja siis tuli Lii külla. Temaga mängisime siis Maailmaimede mälumängu. :D Mulle jah mälumängud meeldivad, ma saan alati teada kui juhe ma tegelikult ikka olen. :D Ei, aga mina võitsin. :D Läbi juhuse muidugi. :D Algaja õnn. :D

Seda hirmutavat õpikute-töövihikute kuhja vaadates tekib mul hirm ja ahastus üheaegselt... Peaks vist nendega tegelema hakkama, enne kui kõik jälle üle pea kasvab. Pff...

Edu teile kõigile siis ja vähem kadedust teie südamesse! :)


Pildil on mu matakonkursi töö. :) Mulle meeldib, ma tegelt nägin sellega suht vaeva ka. :)
Ja ülemine pilt on siis nüüdsest mu lemmikfilmi plakat. :)



Ja see, miks mu font järsku kahtlaseks läks, siis ... ärge küsige, ma isegi ei hakka siin neid nuppe näppima. :D