Tipptasemel ajajuhtimiskoolitus Tallinnas 18. aprillil, kingiks tasuta raamat

/in , ,

Korraldame 18. aprillil Tallinnas Aruka ajajuhtimise koolituse, millelt saad tõuke, et võtta end kätte ning teha edaspidi olulisi asju sihikindlamalt ja tulemuslikumalt. Sel korral saavad kõik osalejad kingina kaasa Kristjan Otsmanni “ajajuhtimise” käsiraamatu “Hetk”.

ChecklistKoolitusel arutame, kuidas:

  • häälestada oma päeva nii, et teeksid kõige olulisemad tegevused neil hetkedel, kui oled energiast tulvil,
  • kasutada lihtsaid võtteid, et luua endale tegutsemiseks energiat ja tahet,
  • vähendada edasilükkamist,
  • järjestada tegevused olulisuse järgi,
  • saada kiire ülevaade kõigest, mis vaja teha, ning selle põhjal koostada kärmelt teostatav tegutsemiskava,
  • teha õigeid asju õigel ajal õiges kohas ja seega aega võita,
  • tulla toime päeva hakkivate ootamatuste ja ajaröövlitega nii kodukontoris kui ka töö juures,
  • alandada tegemata asjadest tingitud stressi miinimumini ning
  • kasutada arukaks ajajuhtimiseks harjumuspäraseid töövahendeid tõhusalt.

Täpne koolituskava sõltub osalejatest, sest enne koolitust täidad veebis lühikese eelküsitluse, mille põhjal täpsustan koolituse sisu nii, et leiaksid sellelt just Sind huvitavatele teemadele vastused.

Koolitusel osalemine maksab 245 eurot (+ km ehk 294 eurot). Selle eest saad

  • sisuka, huvitava ja inforikka päeva,
  • “ajajuhtimise” käsiraamatu “Hetk”,
  • hiljemalt mõne nädala pärast vähemalt pool tundi rohkem vaba aega,
  • teadmised, mis aitavad olulisi asju tulemuslikumalt ja mõnusamalt ära teha,
  • põhjalikud koolitusmaterjalid ning
  • hulga uusi arukaid ja meeldivaid tuttavaid.

Praeguseks on mu koolitustel käinud üle 15 000 inimese ning 99% neist on jäänud koolitusega väga rahule ja saanud sellest praktilist kasu.

Koolitusele saab registreeruda 16. aprillini või seni, kuni kõik 20 kohta on täitunud.

Registreeru koolitusele siin.

Vaim puhkuseks valmis?

/in , ,

Peatselt on puhkuste aeg käes. Allpool mõned soovitused, kuidas seada end puhkuseks valmis sõltuvalt sellest, millist tüüpi planeerija ja tegutseja oled.

Adrenaliinisõltlane

Puhkus on lahe! Eelmisel aastal õppisin langevarjuga hüppama ning üle-eelmisel tegin läbi superbike’i ringrajakoolituse. Tänavu… Ei tea, mida teen, aga midagi vägevat… Tegelikult tahaks minna hävitajaga lendama. Ei tea, kas Ukrainasse võtavad mind kaasa? Peaks Ämarisse helistama ja küsima.

Oot, mis puhkuseks valmistumine? Muidugi on mingid sabad veel tööl tegemata, aga liiga vara pole ju mõtet toimetama hakata, sest aega veel on, teha tuleb palju muudki ja elu on ju pidevas muutumises.

Peaks parem minema langevarjuga hüppama — see pakub palju enam kui puhkuseks valmistumine. Pealegi tuleb kibekähku veel kõrvaldada viimase kümmekonna projekti lõpuasjad ja sabad, aga seda jõuab teha lennuväljale sõites nagu pärast langevarjuhüpet teel traumapunkti ning sealses järjekorras oodates.

Kuldse lapsepõlve igatseja

Mäletate, kuidas lilled lõhnasid lapsepõlves? Palju magusamalt kui praegu, on ju? Ja kui mahlakalt herilased nõelasid? Ja kui kaunid olid liblikad ja heinamaa ja pääsukesed ning kui maitsvad ema praetud pühapäevahommikused pannkoogid… Ilus aeg oli.

Ah et puhkus või? Jaa, puhkust tuleb võtta ikka mõnu ja naudinguga, hoiduda tööst, veeta see aeg lähedastega. Muidugi vanasti olid puhkused hoopis lõõgastavamad, aga ju see eesootav tuleb peaaegu sama hea kui sajandi alguses. Ei-ei, valmistuda pole selleks küll vaja, küll asjad sujuvad — alati on ju läinud hästi.

Karmi saatuse ohver

See nõme puhkus ka veel! Nagu muidu oleks veel vähe tõmblemist… Mäletate üle-eelmise aasta “puhkust”? Kopsud pidin välja köhima, nii paha oli olla, teised “suvitasid”, maskid ees. Puhkus, ma ütlen…

Mitte midagi tööl ei jõua tehtud, ma üksi raban siin nagu Hunt Kriimsilm üheksas ametis üheksa inimese eest. Palk on muidugi poole hundi oma. Hea, et vahel koju magama jõuab. Kes sealgi ootab…

Eelmisel aastal saadeti mind sundkorras puhkusele. Kaks päeva pidasin vastu. Palav päike paistis, totakalt naeratavaid inimesi kõik kohad täis. Tulin tööle tagasi. Sain vähemalt üksi rabada, sest ega keegi minu tööd ju ära ei tee. Paar tükki tulid veel puhkuselt tagasi, koos siis kirusime ja töötasime.

Taevastes hõljuja

Puhkus on nii lõõgastav! Just tulin äsja koherentse meditatsiooni ja vibratiivmassaaži tantrakursuselt. See oli ka tõeline puhkus. Suurte algustähtedega: Tõeline Puhkus!

Ei-ei, puhkuseks pole küll vaja valmistuda, sest meie eest hoolitseb Kõrgem Jõud, kes kõik hoiab ja teeb. Inimene peab suutma elada Universumiga ühtses hingamises, oluline on seisatuda ja kuulatada, sest Loodus meile tahab salamahti saladusi sosistada… Tähtis on olla Maailmaga üks ja elada Harmoonias, eks ju? Hüva, lähen, võtan oma taimetee kaasa ja mediteerin veidi, sest elu muutus liiga tormakaks.

Planeerimisgeenius

Puhkuseks on oluline varakult valmistuda, sest siis on võimalik elada rahulikult, ettemääratult ja mõnuga. Siin on minu to-do list:

  1. Kaardista, mida on vaja teha enne puhkust.
  2. Eemalda ebavajalikud tegevused nimekirjast.
  3. Delegeeri, mida saad.
  4. Tee iga päev vähemalt üks kõige olulisem asi oma kõrgenergia ajal.
  5. Valmista ette asendajad ja anna neile tööd aegsasti üle.
  6. Planeeri puhkus, leia kirjakastist novembris ostetud piletid ja majutuste broneeringud.
  7. Pane peale kontorist-väljas teade.
  8. Kogu puhkusel ideid.
  9. Pärast puhkust planeeri igasse päeva paar tundi järeletõmbamiseks.

Normaalne inimene

Enne puhkust on päris paras väsimus peal, sest aasta on olnud sisukas ja hoogne. Mõistlik oleks vist teha nimekiri hädavajalikest asjadest, mis tuleks enne puhkust korda ajada. Vaatan korra läbi, ega mingi oluline asi toppama ei jää minu puhkuse ajaks ning vajadusel annan puhkuse ajaks tegevused üle. Kolm päeva enne puhkust panen igasse päeva mõne tunni kalendris kinni kiireloomuliste tegevuste joondeajamiseks ning viimaseks tööpäevaks enne puhkust ei võta ühtegi lisakohustust. Pigem võiks proovida viimase tööpäeva võimalusel mõni tund varem lõpetada. Pärast puhkust esimeseks tööpäevaks ka suurt midagi ei planeeri. Suvi võib vist nüüd tulla.

Kolumn ilmus esmakordselt Äripäevas: https://www.aripaev.ee/arvamused/2023/06/17/koolitaja-puhake-normaalse-inimese-moodi

Kaks asja, mis panevad inimest oma ajakorraldust muutma

/0 Comments/in , , ,

Inimest paneb muudatusi ette võtma kas loodetav kasu või hirm. Ajakorraldus pole erand: inimene on nõus oma ajahaldust korrastama, kui see pakub tajutavat või kujutatavat kasu või aitab päästa varitseva või juba saabunud ohu küüsist. 

Muutused on ebameeldivad, sama moodi jätkamine on mugav. Iga muutus nõuab pingutust: kui muudame ise midagi, siis tuleb teha muudatuse jaoks tavapärasest veidi enam, ning kui muutus surutakse meile väljastpoolt peale, nõuab pingutust selle muutusega kohanemine.

Nii peakski ajahalduse korrastamine peale selle teadvustamise vajadusest: millist kasu see mulle annab või millise silmapiiril varitsevat ohtu aitab see vähendada? Võib-olla aitab aja korrastamine teha mul olulisi asju paremini ära? Võib-olla saan arukamalt aega kasutades vabastada aega oma lähedaste jaoks? Võib-olla vähendan aega planeerides ja seda plaani kasutades mõne kuu pärast rahulikumalt magada? 

Kui see miks-küsimus on vastatud, saab uurida, kuidas oma aega korrastada. Kas tegevusi ühte kohta üles märkides, neid prioriseerides, püüdes sättida tegevusi parimale ajale päevas või nädalas, koondades sarnaseid tegevusi järjestikku, luues päeva rütm, keskendudes minu jaoks olulistele tegevustele ja teistesse asjadesse kolleege kaasates, ennast väikeste sammude eest tunnustades või sootuks mingil kaheksandal või üheksandal moel? Igaühe tegutsemisviis või ajajuhtimisvõtete kombinatsioon on ainulaadne. 

Eks ajajuhtimise koolituse roll olegi neile kahele küsimusele vastata ning peale selle püüda kaardistada võimalikud takistused eesootaval teel ja nuputada välja, kuidas neil ületada või neist mööda põigata.

Teeme praegu ühe organisatsiooniga koostööd, et koolitada nende töötajaskonnast välja kümmekond tulevast sisekoolitajat. Selle töö raames kirjutan nende siseveebi mõne artikli, millest osa avaldan nende nõusolekul ka siin.

Tulemuslik sisekoolitaja kui imeinimene

/0 Comments/in

Suurepärane sisekoolitaja meenutab imeinimest, kelle muudavad täiuslikuks mõtlemisvõime ja mõtete selge sõnastamise oskus, uudishimu ja soov pidevalt õppida, empaatia ja kuulamisoskus ning sihikindel paindlikkus. See on ideaal, mille poole püüelda, ja iga samm sel teel muudab inimese paremaks sisekoolitajaks.

Selgitan lühidalt, mida mingi omaduse all silmas pean.

Mõtlemisvõime ja mõtete sõnastamise oskus. Hea sisekoolitaja suudab infot hankida ning selle enda jaoks mõtestada ning vastavalt sellele ka koolitust ette valmistades, seda läbi viies ja hiljem järeltööd tehes käituda. See on koolitaja pilgust ja olemisest näha, kas ta mõtleb või ei mõtle ning kas ta materjali mõtestab või mitte.

Uudishimu ja pidev õppimine. Hea sisekoolitaja teab, et ta midagi ei tea, ning seetõttu tahab ta oma silmaringi üha laiendada ning oma valdkonnas muutuda ühe haritumaks, avaramaks ja sügavamaks. Seda saab teha ainult ühel viisil: siira uudishimu ning ihaga õppida kõigest ja kõigilt.

Empaatia ja kuulamisoskus. Koolitaja eesmärk on tuua koolitusel osalejatest välja nende parimad isiksuseomadused. Seda saab teha ainult nii, kui koolitaja laseb särada koolitusel osalejatel ning jääb ise pigem varju. Selleks on vajalik empaatiline suhtumine koolitusel osalejatesse: ma pean koolitajana suutma end nende kingadesse sättida, sest muidu ma ei hooma üldse nende maailma. Selleks on pea ainus võimalus osalejaid tähelepanelikult kuulata, et sel moel veidigi nende olukorda ja vajadusi mõista.

Sihikindel paindlikkus. Igal koolitusel on eesmärk, mõte ja siht. Ükski suurepärane koolitus ei lähe täpselt nii nagu kavandasid. Hea koolitajana hoiad kogu aeg sihti silme ees ning tüürid ennast ja koolitusel osalejaid paindlikult, oludega arvestades eesmärgi suunas, vajadusel teekonda muutes ja sihti veidi kohendades. Kui suudad mõelda, õpid protsessist pidevalt ning oled empaatiliselt koolitusruumis kohal, siis tuled sellega toime.

Teeme praegu ühe organisatsiooniga koostööd, et koolitada nende töötajaskonnast välja kümmekond tulevast sisekoolitajat. Selle töö raames kirjutan nende siseveebi mõne artikli, millest osa avaldan nende nõusolekul ka siin.

Vana kala trikid kaugkoolituse vetes

/0 Comments/in , , ,

Ujuma saab õppida ainult siis, kui jalad põhja ei ulatu, ütles kunagi mõtleja, teoloog ja sumeroloog Evald Saag. Sama kehtib otse-eetris kaugkoolitamise kohta. Võid ju teoreetiliselt teada, kuidas üht või teist kontaktkoolituse nõksu või nippi võiks e-maailmas kasutada, aga pole midagi teha: tõe kriteerium on praktika.

“Igaühel on plaan seni, kuni ta saab vastu hambaid,” lausus poksija Mike Tyson. Sama lugu on kaugkoolitamisega. Sul võib ju olla hea mitu aastat koolitajakogemust ning mõni tuhat (või ka rohkem) tundi koolitajatöö kogemust, ent esimest korda vahetult kaug- või põimkoolitust tehes tuleb üllatusi riburada pidi. Nokkisin allolevasse artiklisse kokku enda olulisemad kaug- ja põimkoolituste õppetunnid.

Kui see ei tööta, on see tehnika

Parafraseeriksin just sel moel tuntud Murphy seadust. Kuigi mul oli enne esimest vahetut kaugkoolitust tarkust võtta osa SpeakSmarti Zoomi kasutamise koolitusel ning see hoidis ära kümmekond apsakat esimesel kaugkoolitusel ja aitas mõista, kuidas käib kaugkoolitusel aktiivne osalemine, on just tehnika see, mis töötab väheke teisiti, kui oli kavandatud. 

Nipp nr 1: Enne koolitust tasub üle kontrollida, kas mikrofon ja kõlar või kuularid toimivad. Ega seegi tähenda, et teised ka sind kuulevad ja sina neid, sest nendepoolses otsas võib tehnika tõrkuda. Või siis enda arvates kõik toimib, aga tegelikult siiski ei toimi.

Sama kehtib arvutiekraani jagamise kohta: ava enne koolitust kõik vajaminevad dokumendid ja kontrolli üle, kas neid on võimalik jagada ja kas ka teised näevad neid nii nagu sina.

Nipp nr 2: Logi koolitusele sisse peale arvuti ka oma päädi või nutitelefoniga või mõne teise arvutiga ning vaata, kuidas asi tegelikult välja näeb ja kostab. Pildi edastamist ja ekraani jagamist saad kontrollida samas ruumis viibides, kui nutiseadmel lülitad heli välja. Kui heli jääb nutiseadmes sisse lülitatuks ning viibid samas ruumis, läheb heli vilisema või kajab nagu hiigelkemmergus. Eriti hea on kontrollida koolitustehnika toimimist kõrvaltoast: siis kuuled ka adekvaatset helipilti.

Nipp nr 3: Kasuta võimalusel koolitusel kõrvaklappe või paiguta kõlar mikrofonist kaugemale, sest muidu kuulevad osalejad enda juttu kajaga.

Nipp nr 4: Paiguta veebikaamera oma silmade kõrgusele, sest kui su läppar on laual ja räägid veebikaamerasse, siis osalejate jaoks räägid sõna otseses mõttes ülevalt alla. Read more

9 säästuaja ajasäästu töövõtet

/0 Comments/in , , , ,

Kui keegi oleks aastapäevad tagasi öelnud, et suurem osa meist tegutseb peamiselt kodukontoris, siis oleksin kergitanud kulmukaart ning vastanud, et oh, oleks see ainult nii. Kui keegi ütleks nüüd, et aasta pärast töötab enamus meist kontoris, siis kergitaksin taas kulmukaart ja oleksin skeptiline.

Uues ebanormaalsuses on kodutöö osakaal tõusnud hüppeliselt. See on omakorda toonud kaasa uued probleemid, millest suurimad on tööaja pikenemine eraelulisse aega ning töö- ja eraelu kiire vaheldumine, mis väsitab tavapärasest rohkem. Erinevate uuringute põhjal on praegune tööaeg toonud kaasa palju positiivset: näiteks töötaja vajadusi enam arvestava tööaja ning olulise säästu kasvõi transpordiks kuluva aja arvelt. Varjukülgedena toovad uuringud peamiselt esile ületunnitöö ning tööstressi kasvu nagu ka sotsiaalse suhtluse vähenemise.

Ühe tõsiasja ees ei maksa silmi kinni pigistada: pärgviirus on tulnud selleks, et jääda meiega — ning tal on üsna ükstapuha, kas see meeldib meile või ei. Loomulikult loodavad inimesed vaktsiinidele kui imerohule, ent sellest hoolimata tuleb vaim panna valmis selleks, et praegune elukorraldus jätkub vähemalt 4–6 aastat.

Säilenõtkus ehk resilientsus omandab käitumismustrina üha suuremat kaalu. Säilenõtke on inimene, kes käitub sihipäraselt paindlikult. Siht on silme ees, kuid vajadusel me saame oma tegutsemisplaani kiiresti muuta ning vajadusel kohendada ka eesmärki hetkeolukorraga sobivaks. Selline sihikindel mõtte-, suhtumis- ja käitumiselastsus on võtmeoskus.

Jagan mõne töövõtte, mis aitab uue ajastu töös teha rohkem olulisi asju ära väiksema pahapaine ehk düstressiga. Praegusel, varasemast säästlikumat eluviisi nõudval ajal on oluline ka oma energiat säästa, et peaksime vastu ja suudaksime elu võtta mõnuga.

1. Nagu GPS

Navigatsiooniseadmesse sisestad sihtkoha aadressi ning seejärel arvutab masin Sulle välja optimaalse tee sihtkohani, võttes arvesse erinevaid teekondi ning liiklusolusid. Selle põhjal näitab GPS Sulle, kuidas edasi liikuda järgmisel olulisel ristmikul.

Samast mõtteviisist tasub võtta oma tegevuste kavandamisel ja tegutsemisel eeskuju. Hoiad sihti silme ees, mõtled kiiresti läbi hetkeseisust tulenevalt optimaalse teekonna ning lähed mööda valitud teed järgmise olulise “ristmikuni”, et seejärel taas vaadata kiirelt läbi vahepeal toimunud muudatused ja vajadusel korrigeerida teekonda.

2. Jäta valikuvõimalus

Need meie seas, kes armastavad lugeda, teavad, et loeme rohkem, kui pooleli on paar raamatut, mitte üks ehk terve kuhi. Sama lugu on meie tegevustega: kui jätame oma tegevuste loetelusse 2-3 järgmise tegevuse valikuvarianti, siis tegutseme rohkem ja paremini. Võib-olla praegu puudub tuju eelmise aasta aruandega tegeleda, ent tahe käesolevat aastat kavandada või olulist projekti ette valmistada on täitsa olemas. Siis tegeledki sellega ning avastad, et pärast selle järgmise tegevuse lõpetamist on tõenäoliselt eelmise aasta kokkuvõtte koostamise tahe suurenenud.

3. Edasilükkamise piiramine

Tegevuste edasilükkamine on täiesti normaalne inimlik joon. Tegevuse alustamisega venitamist võib põhjustada emotsionaalse valmiduse puudumine, napp info, kesised teadmised, segane ülesandepüstitus või (peaaegu) mis iganes. 

Üks nõks, millega saab end käima, on kasutada nn kolme edasilükkamise reeglit. Kui oled üht tegevust juba kolm korda edasi lükanud, tuleb valida kolme variandi vahel: kas teed selle asja kohe ära, loobud sellest täiesti ja otsustad tegevusest loobuda või lükkad tegevuse paar-kolm kuud edasi, sest ajastus oli vale.

4. Tark valik

Meil Maal ei lõpe töö kunagi. Mõte sellest, et ühel hetkel jõuame kõik kavandatud asjad tehtud, on petlik. Järelikult tuleb meil teha tark valik.

Kõige nutikam on hinnata tegevuse mõju ja selle valmis saamiseks vajalikku pingutust. Need tegevused, mille mõju on suur ja pingutus olematu, tasub ära teha esimesena. Need, millel suured nii mõju kui ka pingutus, vajavad kavandamist ning ellu viimist sel ajal, kui meie käsutuses on võimalikult palju energiat ja ülejäänud ilm meid parasjagu liiga palju ei häiri, vaid laseb meil tegutseda rahulikult ja keskendunult. Tegevused, mille mõju on tagasihoidlik ja mis pingutust ka ei nõua, ent ära on vaja ometi teha, tasub jätta nendeks hetkedeks, kui me muud ei jaksa teha. 

5. Infopakist läbinärimise nõks

Vahel koguneb meilikasti selline kuhi asju, et see võtab igasuguse tegutsemise isu ära. Mõne aja eest leidsin hea teguviisi, kuidas sissetulnud infokuhjast end läbi närida.

  1. Eemalda ebavajalik info: kustuta või arhiveeri.
  2. Suuna edasi need tegevused, mida (või millest osa) saab keegi teine teha.
  3. Tee järjest ära paar minutit nõudvad tegevused.
  4. Märgista tegevused, millega aitab veel venitada. Märgi juurde kuupäev, mil vaatad need tegevused taas üle.
  5. Vali kolm kõige mõjukamat tegevust. Märgista need, sõnasta igaühe puhul neist konkreetne järgmine samm (kasuta kindlasti tegusõna!) ja otsusta, millal sa nendega tegutsed. Pane see aeg kalendrisse kirja.
  6. Järelejäänud tegevuste puhul anna teistele teada, millal sa otsustad, mida nendega peale hakata. Väike vihje: kindlasti toimub see pärast seda, kui oled 3 kõige olulisema tegevusega edasi liikunud.

6. Töökoht mõnusaks!

Ei taha meist keegi tegutseda ebameeldivas keskkonnas. See kehtib ka kodukontori kohta.

Esmatähtis asi: tekita endale töötsoon, olgu selleks töölaud või kasvõi köögilaua nurgapealne. Kui on vaja tööd teha, siis mine “tööle” ehk sellesse pessa, mille oled töötamiseks sisse seadnud. Selles pesas kehtivad ka kokkulepped: kui oled seal, siis töötad, laskamata end segada teistest ega endast.

Säti iga päev oma töökeskkonda natuke ning püüa seda iga päeva lõpus muuta järgmiseks päevaks veidi mugavamaks, ergonoomilisemaks ja mõnusamaks. Väikesed muudatused loovad lõpuks suure muutuse.

Üks nipp veel: kui pead kiiresti vahetama tegevust, muuda oma asukohta ruumis kasvõi natuke. Näiteks tõused korra toolilt, nihutad tooli sentimeetri võrra ja istud taas. Pärast, kui tahad eelmisele tegevusele tagasi lülituda, nihutad tooli vana koha peale tagasi ja tõenäoliselt su keha teab, kus pooleli jäid.

7. Järgi oma kronotüüpi

Meid on laias laastus kolme tüüpi: “lõokesed” on ärksad hommikul, “öökullid” hilisõhtul ja varaöösel ning “kolmandatel lindudel” on üsna ükspuha, millal tegutsevad. Mõne päeva jooksul pane iga tunni tagant kirja hinnang oma energiatasemele. Edaspidi ajasta analüütilist mõtlemist nõudvad ülesanded virgele ja energiast tulvil ajale ning rutiinsed tegevused loidudele ja madala energiatasemega aegadele.

8. Kasuta tomatitehnikat

Francesco Cirillo loodud pomodoro ehk maakeeli tomatitehnika aitab paremini keskenduda. Tehnika nimetus tuleb tomatikujulisest köögitaimerist. Sätid taimerile peale 25 minutit ning otsustad ära, millised asjad jõuad selle aja jooksul tehtud. Kui taimer heliseb, teed lühikese pausi, sirutad ja ringutad ning näiteks jood veidi vett ja seejärel otsustad, kas tulemus on piisavalt hea või vajad ühte “tomatit” veel. 

Kui keegi segab sind keset “tomatit”, siis vaatad, mitu minutit on “tomati” lõpuni jäänud ning palud segajal võimalusel järgmise pausini oodata. Kui segaja teema on nii oluline, et oodata ei saa, siis “tomat” ei lähe kirja. Pole hullu, küll järgmine “tomat” tuleb paremini välja.

Pärast nelja “tomati” tegemist pead pikema, 15—45minutilise pausi, et süüa-juua või teha väike jalutuskäik.

Sellisel moel tegutsed keskendunumalt ja paremate tulemustega. Kui tundub, et 25 minutit on liiga lühike aeg, võid ju kasutada pontsakamaid “tomateid”, näiteks 52 minutit tööd ja 7 minutit puhkust või poolteist tundi tööd ja pool tundi puhkust rütmi.

9. Enda tunnustamine ja pidev parendus

Iga tegevuse ning iga päeva tasub end tehtu eest tunnustada ja olla endale siiralt tänulik tehtu eest. Soovi korral võid isegi märkmikusse kirja panna, millega just toime tulid — siis on nädala lõpus mõnus märkmikku sirvida ja tõdeda, et tehtud sai nii mõndagi.

Samuti tasub iga päev või kordki nädalas võtta kümmekond minutit, et leida väike parenduskoht, mis uuel nädalal teoks teha. Kui õpime pidevalt oma tegutsemisest, siis muutume üha meisterlikumaks ning tegutsemise mõnu üha suureneb.

Hea võimalus oma koolitajaoskuste arendamiseks ja lihvimiseks

/0 Comments/in ,

Kristjan Otsmann ja Tiina Saar-Veelmaa esitlevad:

Uue ajastu sisekoolitaja meistriklass

Avalik koolitus: 29.-30. aprillil Tallinnas, registreeru koolitusele

Kahepäevase interaktiivse ja haarava õpipäeva jooksul saad teada,  kuidas töös omandatud teadmised disainida kaasahaaravaks koolituseks: kuidas kujundada koolitus õppijate jaoks selliseks, et see kaasaks nende intellektuaalsust, emotsionaalsust ja füüsist ning viiks õppimise sel moel sügavamale tasemele.

Koolitus on mõeldud nii sise-, kliendi- ja partnerikoolitajatele kui ka infopäevade läbiviijatele. Koolitusel käsitleme järgmisi teemasid:

  • Koolituse teekonna disain läbi kasutajakogemuse prisma;
  • Sammud ettevalmistusest järelanalüüsini;
  • Osalejate kaasamise meetodid;
  • Harjutuste portfoolio loomine: soojendavad, energiseerivad, teemasse viivad, uut teadmist soodustavad, infot osalejate vahel jagavad ja edasi arendavad, toimunut kokkuvõtvad jm harjutused;
  • Nipid ja töövõtted koolituse mõjususe suurendamiseks; 
  • Näidete, lugude ja teiste koolitustehniliste võtete kasutamine;
  • Erinevas vanuses ja erineva taustaga inimeste kõnetamine; 
  • Kriitiliste ja passiivsete osalejate taltsutamise kunst.

Koolitusel osalemine maksab ühele inimesele 490 € + km kuni 31. märtsini, pärast seda 690 € + km. Kui ühest ettevõttest on vähemalt kaks osalejat, on hind 10% soodsam.

Mida teed järgmisena?

Koolitusele mahub kuni 16 osalejat.

Koolitusel osalemisest loobumise tingimused

Inspireeriva kohtumiseni!

21 head küsimust arenguvestluseks

/0 Comments/in ,

“Arenguvestlus” on mõnes ettevõttes kujunenud vaat et sõimusõnaks, mida viisakas inimene kaine peaga suhu ei võta. Tegelikult ei peaks see nii olema, sest arenguvestlus aitab areneda mõlemal vestluse osapoolel ning ettevõttel tervikuna.

Scott Miller soovitab oma raamatus “Everyone Deserves a Great Manager” lasta su meeskonna liikmel end vabalt väljendada ning ise pigem aktiivselt kuulata. Parima tulemuse nimel tasub küsida avatud küsimusi, mis aitavad luua mõlemapoolset õppimist ning olulistele lahendustele suunavat dialoogi.

Milleri raamat pakub näidisküsimusi, millest Davis & Company looja ja juht Alison Davies tegi Inc.com’is avaldatud artiklis oma valiku lähtudes eelkõige sellest, millised küsimused aitavad alustada sisukat vestlust. “Ükskõik milline neist küsimustest võib enda alla võtta terve kohtumise,” soovitab Miller, “ja sellest pole midagi. Lähed vooga kaasa ja saad vestluse alustatud.”

21 suurepärast küsimust:

  1. Kuidas sa tunned end oma rollis?
  2. Mis sulle meeldib praeguses töös kõige rohkem?
  3. Kuidas ma saan aidata sul teha rohkem selliseid asju?
  4. Milline on sinu ebameeldivaim tööülesanne ja kuidas see mõjutab su tulemusi?
  5. Millised on su töö osad, mis tekitavad sinus tunde, et jääd jänni?
  6. Kui võiksid järgmisel kuul töötada ükskõik millega, siis mida teeksid?
  7. Millises valdkonnas vajad rohkem tagasisidet?

Saa rohkem projekti kohta teada

  1. Mida peaksin su projekti kohta teadma, aga praegu ilmselt ei tea?
  2. Millised projekti apsektid on olnud eriti huvitavad?
  3. Mis on põhjustanud sinus kõige rohkem frustratsiooni?
  4. Mida ma peaksin tegema, et toetada sinu edukust selles projektis?
  5. Milline on praegune kõige olulisem väljakutse, millega oled silmitsi?
  6. Mida oled siiani proovinud teha selle seljatamiseks?
  7. Milliseid ideid saaksid kasutada varasematest kogemustest?
  8. Milliseid lahendusi sa pole veel katsetanud, aga tahaksid proovida?
  9. Millised on takistused, mille eemaldamisel saan sind aidata?

Toeta karjääri arendamist

  1. Millised on mõned kõige olulisemad saavutused, mille üle oled uhke?
  2. Millised on kaks või kolm oskust, mis aitaksid sind olla veel tulemuslikum?
  3. Milliseid teisi rolle/vastutusalasid tahaksid avastada?
  4. Mis sulle meeldib selliste vestluste juures nagu meie oma praegu?
  5. Mida tahaksid nendes vestlustes muuta?

Lisaks neile küsimustele uuriksin omalt poolt veel seda,

  • millisena inimene näeb oma töö eesmärki ja millised on tema hinnangul kõige olulisemad tegevused ning millised muudatused nendes suurendaks tema tööisu,
  • mis talle praegu meeldib töö ja töökeskkonna juures ning mida oleks neis vaja muuta tulemuste parandamiseks tervikuna,
  • kuidas ta on rahul minu tegevusega juhina ning mida saaksin tema arvates oma töös ja meievahelises suhtluses paremini teha?

 

“Ole ise”: intervjuu Harald Lepiskile

/0 Comments/in ,

Mu hea ametivend Harald Lepisk võttis vaevaks mind intervjueerida, et aru saada, mida pean oluliseks. Tema küsimused olid nauditavalt mõtlema panevad. Ühe asjana uuris ta, milline oleks mu juhtlause, mille kirjutaksin seinale või särgile või kuskile mujale, kus inimesed seda näevad. Võttis mõtlema. Ja siis klaarus:

“Ole ise,” on vastus mu jaoks. Seda võib kolme pidi mõista.

Ole ise ehk autentne. Igaüks meist on väärtuslik just sellisena, millised me oleme ja kuidas me areneme.

Ole ise ehk iseseisev. Otsusta ise ja vastuta ise.

Ole ise ja lase teistel ka olla ehk tolerantne. Ole avatud.

Kuula lähemalt Haraldi veebist.

“Müks”

/0 Comments/in

Müks on tore maakeelne sõna. Etümoloogiasõnastik annab selle päritolu üle mõtisklemiseks mitu vihjet. Ühest küljest on väike kühmuke müks. Tavaliselt tekib see väiksemat sorti hoobi (soome keeles “muksu”) tagajärjel. Isuri keeles tähendab “muksaa” tasakesi toimetamist. Sellega on lähedane karjala “mukšata” ehk pehmelt ümber ajada ja kukkuda lasta. Igal juhul on tegemist väliskeskkonnast tuleva vopsuga, mis tõukab mingi asja tasapisi liikuma.

Sama asjaga on seotud proto-indo-euroopa “mew”, millest tuleneb ladinakeelne “moveo” (ma liigun) ja sellest omakorda “motivus”, mis märgib seda, kui midagi on liigutatud. Sel moel ongi prantsuse ja sealt edasi inglise keele mõjul jõudnud meieni sõna “motivatsioon”. Kui miski müksab meid, siis oleme motiveeritud midagi ette võtma. See müks võib tulla seest või väljast. Sisemine müks innustab meid pikemalt ja välimine kiiremini.

Toon paar näidet.

Võimlen peaaegu igal hommikul ja sörgin veidi joosta. Peamiselt müksab mind sisemine hirm: kui ma ei võimleks, siis kes teab, mil saabub päev, kui mu jalg ei tõuse enam piisavalt kõrgele, et ronida jalgratta selga, mille lapsetoolis me tütar. See oleks ju kurb, kui ma ei saaks teda sõitma viia.

Kui ei liigutaks (“mew”) end, siis ei pruugi mul pärast pikka motosõitu ratta seljast maha ronimine enam nii hästi sujuda, sest kere kipub minu hirmuäratavas keskealises vanuses mõnesaja kilomeetriga kangeks jääma. Kui ma ei liigutaks, siis ma ei pruugi tõbedega nii hästi toime tulla, kui praegu, ja mõistus hakkaks rohkem takerduma ja vembutama kui praegu.

Ma ei taha öelda, et mu ainus sisemine motivaator on hirm.

Sealt leiab teisigi ajendeid. Soov eristuda. Lood, mida endale olen harjunud enda kohta jutustama a la “Sa tuled peaaegu alati toime”. Soov olla eeskuju, mitte hoiatus. Tahe olla oma töös üha meisterlikum. Lootus mõista, miks midagi teen, ja mõnu, mida pakub asjade valmis saamine ja tegude lõpetamine. Müks võib olla ka väline: keegi meelitab piisavalt mahlase porgandiga või annab kaikaga valusalt vastu kannikat. Mõlemal juhul lippad mõnda aega, ent kui sisemist motivatsiooni ei järgne, lõppeb hoog sama kiiresti kui algas. Tõeline liikumissund on sisemine.

Üks oluline asi veel, millele vihjab tavapisi toimetamist tähisatav isurikeelne “muksaa”. Tark ei torma. Motiveeritud inimene toimetab järjekindlalt ja rahulikult, mitte ei jookse ummisjalu amokki ihaldatud lõppseisundi suunas. Rahulik sihikindel toimetamine suurendab motivatsiooni.

Võib-olla oleks mõistlik võtta väike hetk ja mõtiskella, mis sind müksab sisemuses ja annab hoogu. Proovi. Kui mõte ei taha käima minna, siis lappa mõnda raamatut. Soovitan neist kaht. Susan Weinschenki “Kuidas panna inimesti tegutsema?” kaardistab inimese motivaatorid ja annab eri olukordades teiste inimeste motiveerimiseks konkreetsed stsenaariumid. Nutikas inimene taipab, et motivaatorite mitmekesisuse poolest sarnaneb ta liigikaaslastega ja suudab raamatut kasutada ka eneseanalüüsis. Mihály Csíkszentmihályi “Kulgemine” aitab mõista, kuidas luua endale iseenesliku tulemusliku tegutsemise eeldusi ja nautida mõtestatud loomisest täidetud elu.

Üks oluline asi veel. Niiehknaa müksu mõju haihtub lõpuks ja hoog hääbub ning seegi on loomulik.